Kogukondlik tarkvaraarendus

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Tervist!

Aeg on käes, et võrrelda kahte vaba tarkvara projekti. Valisin endale tööriistad, mis eksisteerivad pikemat aega ja on kasulikud testimises ja arenduses. Need kaks on FireBug ja Selenium.

Firebug

Väga populaarne ja võimas veebi arenduse jaoks mõeldud tööriist. Võimaldab uurida HTML-i ja muuta koodi stiili reaalajas. Juurde on paigaldatud Javascripti debugger, mis toetab erinevaid veebilehtsijaid nagu FireFox ja Chrome jne. Uurida saab võrgu liiklust, mis võib teatud elementide juures vähem või rohkem ressursse koormata. Üsna suur nimekiri võimalusi on lahti seletatud siin. Lihtne paigaldada veebilehitseja juurde, tirides omale Add-oni kaudu tarkvara jupi ja hakka kohe otse kasutama. Viimane Firebugi versioon: 2.0.16.

Firebugi on vaba tarkvara ja litsentseeritud BSD alla.

Arendajate kommuunis võib vabalt kaasa lüüa on vabatahtlik ja töötajate grupi alt on võimalik leida alam kategooriad, kus on kõigi jaoks olemas koht, kuhu sulanduda. Töötajate grupp jaguneb erinevate ülesannete ja rollide vahele. Nimelt on rubriike, kus tegeletakse Javascripti, PHP ja CSS-i töödega.

Näiteks: Firebugi on võimalik alla laadida kasutades Git repot. Kogu õpetus on põhjalikult välja toodud, mis ei tohiks tektiada probleeme.

Firebugi arendajatel on ametlik vestlus grupp, mida nad kasutavad Google+ kaudu. Bugide ja muude taoliste probleemide korral tasub raporteerida need Report an Issue sektsiooni.

Uue funktsionaalsuse loomiseks tuleb luua taotlus. Samuti on tere tulnud kõik soovitused ja vihjed, kus võib tarkvara paremaks muuta. Eelnevalt tuleks endale ise selgeks teha, kas selline võimalus on võib olla olemas, lugedes läbi välja laskmise ülekirjutuse. Edasi tuleb selgeks teha, et selline funktsionaalsus pole juba taotletud. Edasi tuleb luua Test Case sellejaoks.

Eraldi testide loomiseks on välja toodud wiki rubriik, kus on kõik kategoriseeritud ja lahti kirjutatud.

Kogu tarkvara baseerub svn-i all ja majandatakse kogu kood selle kaudu. Huvi korral on võimalik alla tirida kogu sorts siit.

 Selenium

Selenium on tööriist millega on võimalik automatiseerida veebibrauserite tööd. Võimalused on piiramatud kuidas keegi kasutab enda projektide raames. Kõik suuremad veebilehtsejad nagu FF, Chrome, MS Edge ja Opera on toetatud. See on hea vahend, millega oma iga päevaseid manuaalseid tegevusi eemaldada ja lasta scriptidel teha kogu töö sinu eest ära.

Selenium tuleb mitme erineva tootega päeva valgusele. Kasutaja saab valida Selenium WebDriver või Selenium IDE vahel. Vahe on mõlemal tegelikult olemas ja need on järgmised:

Selenium WebDriver:

  • Võimalus programmeerida valmis kasutades oma lemmikut OOP keelt, luua veebi lehitsejate keskseid automatiseeritud kasutajajuhtumeid;
  • Laiendada oma skripte paralleelselt erinevate veebilehtsejate vahel;
  • Laiaulatuslikud API võimalused;
  • Viimane versioon 2.53.0

Selenium IDE:

  • Integreeritud skriptimise võimalused, mis lubavad salvestada igat nupu vajutust brauseris. Igat sammu saab uuesti taaskäivitada ja testida kõik veebil olevad elemendid, nupud, vormid jne;
  • Võimalus uurida lähemalt sortsude ID-i, nimesid või Xpath;
  • Salvestada testid erinevate laienditesse nagu HTML, Ruby või muu formaatidesse;
  • Võimalus kasutada Javascripti laienduse võimalusi;
  • Viimane versioon 2.9.0 ja kohe tulemas 2.9.1

Lisaks nendele kahele on veel olemas toode nimega Selenium Grid ja Selenium Remote Control. Nendest saab iga üks lähemalt uurida iseseisvalt kui on huvi, kuna see polnud antud skoobis.

Seleniumi projekt on litsenseeritud Apache 2.0 alla.

Selenium koosneb samuti mitmest erinevast kogukonnast, üks on arendajatest ja teine tavakasutajatest. Mõlemad kategooriad räägivad eeskirjadest, kuidas tuleb käituda, küsimusi küsida jne.

Lisaks on neil eraldi rubriik välja toodud probleemide ja bugide tegemisel. Eesmärk on anda uutele kasutajatele aimu, kuidas asjad käivad, et mitte raisata aega ja jälgida reegleid.

Kogu projekti koodi, raporteeritud bugide ja alla laadimiste wiki graafikuid saab näha siit.

Kokkuvõttes saab konstruktsiooni järgi aru, et käituvad mõlemad vaba tarkvara toote arendajad sama käitumisreeglite järgi ehk üles ehitus on üsna sarnane. Erinevus on vaid litsentsis ja enda tootes. Muu on üsna sama metoodikaga üles ehitatud, et on erinevaid gruppe, kus keegi teeb tööd, töö lõpus lükatakse kinni ülesanne, bugide korral raporteeritakse, jälgitakse eeskirju uute funktsionaalsuste raporteerimises. Ühesõnaga vaba tarkvara projektid sarnanevad üksteise üles ehitusele nagu on see HOW-TO-BECOME-A-HACKER eeskirjades lahti seletatud.

KENA PÄEVA JÄTKU!

Tšau!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s