Retsensioon V-logimine

Tere!

Leht: https://sites.google.com/site/elustiilivlogid/                                                                     Teema: Vlogindus ja elustiilivlogid                                                                                                       Autorid: Hedi Uustalu, Piia Ploovits ja Liis Mironova

Otsustasin kirjutada retsensiooni teemal “Vlogindus ja elustiilivlogid” kohta. Valisin selle teema, kuna ise tunnen huvi vlogimise vastu ja tulevikus plaanin isisklikult oma Youtube kanali luua, hallata ja tegeleda aktiivselt videote loomisega.

Töö räägib erinevatest vlogimise aspektidest, kus on välja toodud sissejuhatus, ajalugu, vlogimise eesmärk, tegijaid ehk YT staarid, kes tegelevad aktiivselt videote lindistamisega ja kokkuvõte.

Autorid täitsid oma teema eesmärki ja sai tutvustatud, millega on tegemist. Samas oleksin ma mõne asja kohapealt võib olla tahtnud rohkem lugeda. Näiteks: Youtube ja Google sissetuleku võimalused, kuidas raha teenimine käib, kui palju on võimalik statistiliselt teenida kui vajutad like nuppu, video vaatamiste arvu suurenemine ajaliselt, kanali tellimuste arv, sõpradega kanali jagamised jne. Selliseid näitajaid oleks hea kajastada oma töös, kuna kui autorid alustasid ja viitasid vlogijate numbriliste sissetulekutele, siis võiks selle koha ära mainida kõik sellega seotud, lisada juurde graafikud või kirjeldada mõnda autorit nagu PewDiePie sissetuleku algust ja praegust olukorda.  

Mainin siinkohal ära, et antud nimekirjas on puudu üks selline populaarne kuju nagu RWY. Tema sissetulekute järgi peaks olema ta välja toodud enim tulusate vlogijate nimekirjas aga autorid pole seda oma töös kajastanud.

Töö kirjutamise, stiili kasutamise ja viidete lisamise osas ei esinenud vigu. Jutt on loogiliselt koostatud ja lihtne jälgida.

Lisaks tooksin välja, et huvitavaks teeb ühe töö lugumine, kui oleks rohkem illustreerivaid ja graafilisi videosid juurde lisatud. Hetkel on ainult ühes kohas video välja toodud ja kogu töö on valges ning mustas stiilis esindatud.

Kokkuvõttes on töö tõestanud oma hüpoteesi, kuna kõik, mida autorid pidasid enda meelest vajalikuks ja õigeks on töös ära kirjeldatud. Seega minu poolt on samuti kõik korras koos mõningate isiklike kommentaaridega.

 

Advertisements

Eile, täna, homme

Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Tervist!

Viimases osas on võimalus kirjeldada tuleviku oma silmis. Seega minu arvates muutub veeb aina rohkem kohaks, kus toimub otses mõttes kõik. Sa ei pea kunagi lahkuma oma kodust, et midagi ise teha. Kõik teenused tuuakse sulle interneti teel kätte. Siin kohal võiks välja tuua töötamist kodust, toidu valmistamine ja majapidamise eest kannab robot. Samuti seksuaal vajaduste rahuldamiseks pole enam vaja naist või pornograafiat vaid kõik on võimalik reaalse roboti kaudu saada. Kõik, mida hing vajab rahuldada ja mis on inimese jaoks keeruline, tuuakse otse kätte.

Masinteadus pressib ennast aina rohkem läbi ja kõik, mida me hetkel arvame on keeruline inimese jaoks, siis see saab olema asendatav tegevus mõne targema süsteemi poolt. Inimkond pole tegelikult enam kaugel, kus kaovad paljud erialad maailmast ära ja masinad hakkavad juhtima enamus asju. Näiteks on tehtud edukaid katseid, kus on rekautodele lisatud masinteadusega varustatud seade kabiini, mis keerab rooli, annab gaasi, pidurdab, hoiab kütust kokku ja vajadusel sõidab mööda ees olevast autost. Autod sõitsid mööda Švetisi-, Belgia ja Saksamaad, kuskil 2100km läbisid ilma probleemideta. Siia alla käib mitte ainult rekameeste amet vaid taksojuhi eriala samuti.

Silma lööb särama kui kuuled, kuidas teadus teeb edusamme aga samas tekib sellega palju ohte, millega inimkond võib kokku puutuda. Palju töötuid inimesi, kriminaal taseme järsk tõus, uute kogukondade sündimised, kes on tehnoloogia vastu jne. Minu arvates tuleks hoida paljud erialad, millega on võimalik teenida elus, sest inimene peab millegiga tegelema. Ei saa lihtsalt üks päev ära võtta leib inimese laualt ära. Paljud targad väidavad, et inimene on võimeline vahetama oma eriala loovama vastu. Ma isiklikult tahan uskuda seda aga samas paljud ei jaksa või ei suuda seda teha just sellepärast, et nad on isoleeritud oma töösse aastaid ja kui veel vanus on peale surunud. Seega jäägu tehnika sinna valdkonda edasi arenema, kus on teda vaja, võidelda kriminaalide, arendada intelligentsemaid süsteeme politsei, tuletõrjujate, meditsiini või muu sarnaste valdkondade jaoks.

Sotsiaalvõrgud liiguvad aina rohkem virtuaal maailma, kus tekib  uus võimalus kogeda, midagi enneolematut saab lõpuks tõeks. Facebooki Oculus Rift ja paljud teised suured ettevõtted on investeerinud VR tehnoloogiasse väga palju ressursse, et anda inimestele, mida on ilmselt olnud seni võimalik vaid ulmefilmides näha. Nüüd saab lemmik tegevusi, mida oleme harjunud lame ekraanilt vaatama nagu sarju, filme, mänge mängida, kuulata muusikat, mis  tekitavad reaalseid emotsioone, otse läbi klappide tunnetada.

Ma tahaksin tänada õppejõudu väga asjaliku õppeaine eest, mis oli igatepidi hariv ja huvitav. Skype vestlused olid omaette humoorikad ja tõsist juttu jagus samuti. Foorumi teemasid jagus küllaga aga kohati teema alustajad ei mõelnud päris läbi, et teema pole aktuaalne või silmaringi laiendav. Ainuüksi punktide pärast pole mõtet “lihtsalt” kirjutada vaid tuleks uurida laiemat teemat, et kõigil oleks huvitav kaasa mõelda ja kirjutada.

Seniks minu poolt kõik!

Headaega. 🙂

 

Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Tere! 🙂

Aeg on taaskord jõudnud sinna maani, et midagi kirjutada. Seekord osutub teemaks manipulatsioonide ja pettuste valdkond. See on üsna huvitav ja lai teema, millest kirjutada. Me teame, et viimastel aastatel on tehnoloogia valdkonnas tekkinud uusi viise, kuidas tegutseda skeemidega. Samuti ei jätaks siin kohal mainimata BitCoini tulekut, mis suurel määral peitis endas tumedamat veebi poolt. Nimelt FBI olevat leidnud massilist salarelvade, narktootikumide, inimeste identideedi ja taoliste skeemide e-kanali. Ehk see on ainult üks osa, millest räägitakse, samas on teisi viise, kuidas inimestega manipuleeritakse, kasutatakse heatahtlikust ja naiivsust tõsimeeli ära. Järgmisena lahkan mõningaid teemasid, mis on Eestis saanud suuremat sorti meedia kaja.

Esiteks, kõik teavad kindlasti, mis on kiri “419″? Jah, tegemist on Nigeeriast tulnud e-kirjadega, mis tulevad läbi erinevate reklaami ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu otse elektroonilisse postkasti. Sellest oleme  kuulnud, et palutakse raha ülekanda, et aidata Doctor Alban kuskilt kaugel maal ja lubab maksta kõik topelt tagasi, mis teeb lausa isikust miljonäri. Mida muidugi ohver ei mõtle, miks keegi peaks üldse mulle raha andma? Miks peaksin mina kellegile raha andma? Siin kehtib nagu eelnevalt mainitud inimese naiivsus. 

Teiseks, Eesti  meedia on kajastanud Nigeeria skeemist uuemat sorti lähenemise, kus on piltlikult öeldes tegemist ametliku firmaga, kes sind n.ö võtab tööle korraliku juriidilise lepinguga, palganumber on lisatud juurde, pitsatid ja kirjaoskus on samuti tasemel. Hiljem saab ohver kätte summa, mille peab ta välja võtma ja teisele pangakontole edasi saatma  Nii lihtsal viisil tehakse inimesest tankist ja isik osaleb rahvusvahelises rahapesu skeemis. Summad täiesti varieeruvad, mida ülekantakse, vahest ulatuvad summad €1000.00 või teinekord ulatuvad nad €10.000 suuruste summadeni välja.

Kolmandaks,  kajastas kohalik meedia, kuidas igasugune äri tegemine Nigeeria ja teistes Aafrika riikides on täiesti välistatud. Inimesed, kes tahavad oma raha investeerida, siis parem valige üks parem koht sellejaoks. Kõik ilusad kirjad, suurtest rahanumbritest on vaid kalamehe ja konksu ühine mäng, kus kalamees ootab kui kala näkkab. Paljud kohalikud eestlasest ärimehed, lausa pankurid nagu Indrek Salusenko, kes on 1993.a sattunud ohvriks laenataes $2000000, et osta välja võlanõude Nigeeria riigi vastu. Hiljem kartis Indrek.S naaseda tagasi kodumaale, sest teadagi, mis teda ootab kui petetakse selline hiigel raha välja.

Järgmisena räägiks meie kohalikust SMSLaenu ärist, mis on samuti saanud suurt meedia tähelepanu. Nimelt paljastas politsei kuritegeliku grupeeringu, mis värbas ligi sada vanurit, eluheidikut, kodutut ja teovõimetuks kuulutatud isikut, kelle kaudu peteti kiirlaenukontoritelt välja ligi €200 000.

Skeem on tõenäoliselt üsna kerge, kus kasutatakse ära vanureid, kodutuid ja inimesi, kelle palk ulatub alla või natukene üle miinimumpalga. Päevasel ajal sõidetakse tänaval ligi ja tullakse rääkima sellise jutuga, et kas “raha” on soovi teenida? Vastus tuleb, aga mida ma pean sellejaoks tegema? Nimelt küsitakse ohvilt ID-kaardi, pangakonto ja laenude staatuse kohta. Kui vajalik info on ammendav kelmide jaoks ja ohveri käest on vajalikud andmed kätte saadud, siis tasustatakse isikile koheselt ca €200 ulatuses summa.

Kuidas siiski jõudis asi raha kelmide kätte? Kui SMSLaenu kontor on kinnitanud, et laenu saab ja pöörduda tuleb postkontorisse. Edasi kasutatakse ohver ära, et kinnitada oma isikuandmed kohalikus postkontoris ja laekunud raha pangaautomaadi kaudu välja võtta, mis on ülekantud isiku kontole. Isikule ei räägita mitte midagi, kust on pärit raha.

Kelmidel ei teki probleeme isegi siis kui isikul on probleeme pangakontoga ehk see on arestitud või mõni laen on peal. Palutakse lahkelt abi ohvrile maksta kõik võlad ära, et SMSLaenu kontorid võimaldaksid anda isikutele laenu. Seega kui isik on juba puhtas nimekirjas, siis on kelmid võtavad enamasti kõikidest SMSLaenu kontoritest nii palju kui võimalik laenu. See tegi kuskil iga ohvri pealt kokku ca €2000 – €6000.

Hiljem kui ohvrid hakkasid minema politseisse ja kaebama, et nende arvele on võetud hiigel laenud ning nemad pole sellega kursis. Edasi sekkus kohalik konstaabel, kes operatiivselt hakkas tegelema probleemi lahendamisega.

Kokkuvõttes said mitu osapoolt kõvasti kannatada ehk smslaenu kontor ja ohvid, keda kasutati skeemis ära. SMSLaenu kontorid ei näe enam seda raha mitte kunagi, sest nende n.ö kliendid on igasugusest varast tühjaks tehtud ja neil pole võimalik kogu raha tagasi maksta koos intressidega. Ohvrite elu on aga tänu sellele veel hullemaks pea peale keeratud ehk neilt on ära võetud viimanegi võimalus kuidagi ära elada selles elus.

Viimaseks on püramiidskeemid, mida inimesed teavad ja paljuski on räägitud meedia kanalite kaudu. Ometi on inimesi, kes jäävad uskuma inimeste lubadusi rikkaks saamiseks ja soodustuste saamise osas toodete kohta, mis on täiesti kasutud.

Klassikaline püramiidskeem moodustub täpselt nagu püramiid. Esimene inimene liitub ja maksab ühekordse tasu. Seejärel leiab ta teisi “kliente”, kes läbi tema programmiga liituvad ja omakorda teevad oma ühekordse sissemakse. Nende sissemaksete pealt teenib esimene liituja oma vahendustasu.

Nüüd leiavad need kliendid omakorda enda alla inimesi, kes samuti liituvad ja teevad oma esimese makse. Seekord teenib nii esimene liituja kui ka see inimene, kes uue “kliendi” programmi tõi. Ja protsess jätkub samamoodi edasi.

Erinevad skeemid pakuvad erinevate tasemeteni vahendustasusid. Mõnel juhul makstakse ainult enda kutsutud sõprade liitumise pealt raha ja mõnel juhul võidakse isegi 10 taset allpool liitunute eest mingi summa teenida.

Tavaliselt selliste skeemide puhul “äril” muud sissetulekud peale liitumistasu puuduvad ehk muud äritegevust (investeerimine, toodete või teenuste müük vmt) ei tehta.

Kokkuvõttes kehtib kõige kergem reegel elus, mida tasuks jälgida:

“Ära usalda mitte kedagi kui tegemist on rahaga.”

Olge ettevaatlikud ja kena nädalavahetust!

Headaega.

VIITED:

https://www.fbi.gov/scams-safety/fraud

http://uudised.err.ee/v/majandus/a2a9faa9-01ab-43bb-80b0-c4805636b3d9

http://etv.err.ee/v/91982f66-f073-45c5-a17d-d366f0b3f16c

http://rahafoorum.ee/puramiidskeemid/

 

 

Kogukondlik tarkvaraarendus

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Tervist!

Aeg on käes, et võrrelda kahte vaba tarkvara projekti. Valisin endale tööriistad, mis eksisteerivad pikemat aega ja on kasulikud testimises ja arenduses. Need kaks on FireBug ja Selenium.

Firebug

Väga populaarne ja võimas veebi arenduse jaoks mõeldud tööriist. Võimaldab uurida HTML-i ja muuta koodi stiili reaalajas. Juurde on paigaldatud Javascripti debugger, mis toetab erinevaid veebilehtsijaid nagu FireFox ja Chrome jne. Uurida saab võrgu liiklust, mis võib teatud elementide juures vähem või rohkem ressursse koormata. Üsna suur nimekiri võimalusi on lahti seletatud siin. Lihtne paigaldada veebilehitseja juurde, tirides omale Add-oni kaudu tarkvara jupi ja hakka kohe otse kasutama. Viimane Firebugi versioon: 2.0.16.

Firebugi on vaba tarkvara ja litsentseeritud BSD alla.

Arendajate kommuunis võib vabalt kaasa lüüa on vabatahtlik ja töötajate grupi alt on võimalik leida alam kategooriad, kus on kõigi jaoks olemas koht, kuhu sulanduda. Töötajate grupp jaguneb erinevate ülesannete ja rollide vahele. Nimelt on rubriike, kus tegeletakse Javascripti, PHP ja CSS-i töödega.

Näiteks: Firebugi on võimalik alla laadida kasutades Git repot. Kogu õpetus on põhjalikult välja toodud, mis ei tohiks tektiada probleeme.

Firebugi arendajatel on ametlik vestlus grupp, mida nad kasutavad Google+ kaudu. Bugide ja muude taoliste probleemide korral tasub raporteerida need Report an Issue sektsiooni.

Uue funktsionaalsuse loomiseks tuleb luua taotlus. Samuti on tere tulnud kõik soovitused ja vihjed, kus võib tarkvara paremaks muuta. Eelnevalt tuleks endale ise selgeks teha, kas selline võimalus on võib olla olemas, lugedes läbi välja laskmise ülekirjutuse. Edasi tuleb selgeks teha, et selline funktsionaalsus pole juba taotletud. Edasi tuleb luua Test Case sellejaoks.

Eraldi testide loomiseks on välja toodud wiki rubriik, kus on kõik kategoriseeritud ja lahti kirjutatud.

Kogu tarkvara baseerub svn-i all ja majandatakse kogu kood selle kaudu. Huvi korral on võimalik alla tirida kogu sorts siit.

 Selenium

Selenium on tööriist millega on võimalik automatiseerida veebibrauserite tööd. Võimalused on piiramatud kuidas keegi kasutab enda projektide raames. Kõik suuremad veebilehtsejad nagu FF, Chrome, MS Edge ja Opera on toetatud. See on hea vahend, millega oma iga päevaseid manuaalseid tegevusi eemaldada ja lasta scriptidel teha kogu töö sinu eest ära.

Selenium tuleb mitme erineva tootega päeva valgusele. Kasutaja saab valida Selenium WebDriver või Selenium IDE vahel. Vahe on mõlemal tegelikult olemas ja need on järgmised:

Selenium WebDriver:

  • Võimalus programmeerida valmis kasutades oma lemmikut OOP keelt, luua veebi lehitsejate keskseid automatiseeritud kasutajajuhtumeid;
  • Laiendada oma skripte paralleelselt erinevate veebilehtsejate vahel;
  • Laiaulatuslikud API võimalused;
  • Viimane versioon 2.53.0

Selenium IDE:

  • Integreeritud skriptimise võimalused, mis lubavad salvestada igat nupu vajutust brauseris. Igat sammu saab uuesti taaskäivitada ja testida kõik veebil olevad elemendid, nupud, vormid jne;
  • Võimalus uurida lähemalt sortsude ID-i, nimesid või Xpath;
  • Salvestada testid erinevate laienditesse nagu HTML, Ruby või muu formaatidesse;
  • Võimalus kasutada Javascripti laienduse võimalusi;
  • Viimane versioon 2.9.0 ja kohe tulemas 2.9.1

Lisaks nendele kahele on veel olemas toode nimega Selenium Grid ja Selenium Remote Control. Nendest saab iga üks lähemalt uurida iseseisvalt kui on huvi, kuna see polnud antud skoobis.

Seleniumi projekt on litsenseeritud Apache 2.0 alla.

Selenium koosneb samuti mitmest erinevast kogukonnast, üks on arendajatest ja teine tavakasutajatest. Mõlemad kategooriad räägivad eeskirjadest, kuidas tuleb käituda, küsimusi küsida jne.

Lisaks on neil eraldi rubriik välja toodud probleemide ja bugide tegemisel. Eesmärk on anda uutele kasutajatele aimu, kuidas asjad käivad, et mitte raisata aega ja jälgida reegleid.

Kogu projekti koodi, raporteeritud bugide ja alla laadimiste wiki graafikuid saab näha siit.

Kokkuvõttes saab konstruktsiooni järgi aru, et käituvad mõlemad vaba tarkvara toote arendajad sama käitumisreeglite järgi ehk üles ehitus on üsna sarnane. Erinevus on vaid litsentsis ja enda tootes. Muu on üsna sama metoodikaga üles ehitatud, et on erinevaid gruppe, kus keegi teeb tööd, töö lõpus lükatakse kinni ülesanne, bugide korral raporteeritakse, jälgitakse eeskirju uute funktsionaalsuste raporteerimises. Ühesõnaga vaba tarkvara projektid sarnanevad üksteise üles ehitusele nagu on see HOW-TO-BECOME-A-HACKER eeskirjades lahti seletatud.

KENA PÄEVA JÄTKU!

Tšau!

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang.

 

anonymous

Tere! Hello! Servus! Здравствуйте! 你好!

No nii läheb aga mõtete kirja panemiseks. See nädal on vaja anda oma hinnang Hacker-How-To eeskirjale või teiste sõnadega püha piiblile, mille on kirjutanud E.S Raymond ise.

Ma olen seda kirjandust varasemalt lugenud c.a kolm  korda. Esimene kord meenutab kohe kodulinna, Paidet. Enne kui alustasin oma karjääri Tallinnas, siis tekkis mõtte ennast soojaks teha häkkeri eetikat lugedes. Seda ma ka tegin, vaiksel vihmasel suvel. Järgmised korrad juba IT Kolledžis ja nüüd uuesti TTÜ-s.

Mis ma oskan öelda antud eetika kohta? See on tore lugemine ja annab aimu, millega terve kogukond tegeleb. Annab vihjeid, mida meelespidada kui tahad saada häkkeriks ja kuidas tuleb käituda. Hea kui inimesed või IT entusiastid avastavad sellist lugemist juba varajases elus nagu mainiti tekstis, et 15 – 20 vanuses on hea hakkata tegelema häkkerliku suunaga. Samuti pole piiri alustada veel varem või veel hiljem, kui huvi ja kirg on tekkinud, siis kõik teed on avatud. Tuleb vaid omada PC ja internet ning ülejäänud on juba iseenda teha.

Hea külg on selles, et mainitakse iseenda kallal töötamises, leiad omale kasutaja kogukonna, töötad enda kallal ja alles hiljem tunnustatakse sind nagu igas valdkonnas, kus sa tahad tööd teha. Kasvõi kui võtta sport, äri, kunst või muusika. Igal pool kehtib selline reegel. Ilma selliste reegliteta, kus tuleb ennast kehtestada ja teha omast vabast ajast midagi lahedat, siis poleks järgneval generatsioonil kedagi jälgida. Seega kogu higi ja vaev tasub ennast ära.

Ainukene asi muidugi, mis paneb mõtlema on koht, kus mainitakse hariduse taset ja kooli üle üldse. Siin tekib küsimus, milleks meile söödetakse haridust sellises hulgas ette kui tegelikult tuleb kõik iseseisvalt selgeks õppida? Milleks on vaja kraade kui vabal ajal tegutsevad vennad on nii või naa 1000 korda kiiremad ja osavamad kui need, kes tulevad kooli pingist? Milleks on vaja aega raisata kõige sellejaoks? Kui omad oskusi olla häkker, siis oskad tajuda tavalisi asju nagu lugemine, arvutamine ja loogiline mõtlemine. Vähemalt tunnen ma isiklikult häkkereid, kes omavad vaid 9.klassi haridust ja tajuvad maailma palju paremini kui need, kellel on mitmeid kõrgeid kraade ette sööta.

See ei tähenda, et sa oled tark ja omad mitut kraadi, et sa oskad edasi anda oma teadmisi ning oskusi. See on tänapäeva koolis ja ülikoolis nii tavaline kui sa ei saa aru, mida sulle tahetakse edasi anda, ei osata õpetada “Ma oskan isegi ahvile selgeks teha” stiilis aineid, rääkimata, kuidas sa õpetad programmeerimist.  Seega ma arvan, et igat valdkonda või eriala võiks mingil määral hakata süvenemalt õpetama põhikoolist saati.Rohkem panustama inimese loovusesse mitte õpetama vaid fakte ajaloost ja teistest ainetest.Need faktid üldjuhul ununevad.

Kas tulevikus me mitte ei toida ennast tänu enda oskustele, mille oleme omandanud vabast ajal? Kasvõi WWW programmeerimine või mõnes muus valdkonnas võtame näiteks kunst? Ma isiklikult arvan, et see vastab tõele, vähemalt omast kogemusest võin seda kinnitada. Väikese kriitika kõrvale, jätkan kirjeldamist häkkeri eetikat edasi.

Mulle isiklikult meeldib eetika juures, et see on nii suureks kasvanud ja tõgitud mitmesse erinevasse riigikeelde. Seega igas riigis leidub kogukondasid, kus on sadu või tuhandeid innimesi, kes loevad seda iga päev. Nad saavad innustust olla kuskil, kus neil mugav, tekitab rõõmu ja saavad tunnustust vanem tegijatelt.

Lisaks, et meedia on tõesti teinud suure apsaka häkkeri ja kräkkeri vahel on ikka kivi kapsaaeda visatud. Siiamaani leidub tänapäeva uudistes, et häkkereid tembeldatakse halbadeks inimesteks, kelle eesmärk on vaid varastada inimese identieet, tühendada tema krediitkaardid ja luua viiruseid. Seda artikklit võiks saata meedia kanalile otse e-posti või alati kui tekib uus artikkel, siis kommentaaride alla “HACKER VS CRACKER…. WHAT IS THE DIFFERENCE?”.

Üldjuhul olen ma elus kohanud väga palju erinevaid häkkereid ja vahest satuvad sellised kodanikud ette, et võta kasvõi peast kinni ja hoia kahe kätega kõvasti kinni. Sellepärast, et need mehed ei taju üldse maailma, nii nagu normaalsed inimesed. Liiga palju anti-sotsiaalset elu võib kahjustada inimese taju suhelda teistega vabalt, oma kiiksude varjamine jne. Ma ei väida siin kohal, et ma olen kellegi vastu. Ma olen kõikide vastu võrdne ja austan kõiki. Mõne ajapärast võib suhtlemise juures tekkida pingelisi momente, millest tahaksid rahulikult eemalduda.

Seega ma soovitaksin igal häkkeril käia tutvumas inimestega, leida teisi hobisid, millega nad iseennast täidavad ja tugevdavad. Vahest isegi tahaks aidata mõnda häkkerit, soovitada talle ühte või teist, et tal endal oleks elus rohkem rõõmu aga sellejaoks peab ta oma mugavuse tsoonist välja tulema.

Seega ma arvan, et “Points For Style” peaks täienema või vähemalt muutuma natukene selliseks, kus inimene ei liialda sotsialiseerumist reaalses maailmas.

Kokkuvõttes võib öelda, et selline lugemine on asjalik, avaneb laiemaks silmaring ja leiab mõtteid edaspidiseks karjääriks.

Selleks korraks aga kõik, tänud tähelepanu eest!

Head aega! Good Bye! Tschau! До свидания! 再見/再见!

 

 

 

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne: Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

gnu-apache

Hola!

Võtan enda jaoks aega, et kirjutada mõnest litsentsist, mis on oluline tarkvara maailmas. Tegelikult on see väga huvitav teema ja tahaksin olla rohkem asjas pädev kui just teoorias. Nimelt osata kasutada õiges kohas seda reaalses elus kasvõi kaitsta oma poolt tehtud tarkvara litsentside põhi eeskirjadega.

Isiklikult on uurida põnev, mitte ainult ühte litsentsi vaid lausa kaks. Need on GPL ja Apache litsentsid. Samas kui on aeg piiratud, siis üritan vaid piirduda ühe kirjeldusega ja toon hiljem välja, mida ja miks keegi eelistab.

Litsentsi looja Apache Software Foundation(ASF), mille kõige viimane versioon on 2.0 ja asutatud Jaanuar 2004.

Litsents nõuab, et isik kes hakkab kasutama tarkvara, hoolega säilitab ja hoiab copyright reeglites kinni.  Nagu teised vaba tarkvara litsentsid lubavad kasutajal vabatarkvara kasutada igal põhjusel, levitada, muuta ja levitada edasi muudetud tarkvara versioon, hoides litsentsi tingimustel rõhku peal ehk tuleb reeglitest kinni pidada.

Versioon 1.1

Versioon on vastuvõetud ASF-i poolt aastal 2000. Põhiline muutus, mille litsents endas kannab võrreldes 1.0-ga on “reklaami tingimused”. Tuletatud tooted ei pea juurde lisama täiendavaid reklaami materjale kuigi vaid nende dokumentatsioon peab seda sisaldama.

Versioon 2.0

Eelnevalt juba kirjeldasin natukene, millal on loodud jne. Lisan mõningad täiendavad laused juurde, mis teevad asja arusaadavamaks. Litsentsi eesmärk on on kergem mitte ASF projektidel parandada sobitavust koos GPL põhiste tarkvaraga litsentsiga. See lubab litsentsil viidet lisada ilma, et kirjeldada see igas failis, selgitades litsentsi panuse suurust ja nõudes sellega patenteerimise litsentsi, see omakorda nõuab eraldi litsentsile patenti autori töö eest, mis paratamatult rikub autori isikliku patenti.

Kasutusala

Android Open Source Project License

Millist eelistab AOSPL litsi kasutada? Otseloomulikult Apache Software v2.0 ja enamus Androidi tarkvara on litsentseeritud Apache 2.0 alla.

Miks Apache litsents?

Android eelistab vabadust ja võimalusi. Eesmärk on populariseerida avatud vaatepilti mobiili maailmas ja samuti pole võimalik ennustada või dikteerida kõik võimalike kasutusviise, kus kohta hakkavad inimesed panustama tarkvara. Seega julgustatakse kõiki tegema seadmeid, mis on avatud ja muutvad. Võrreldes  LGPL on Apache üsna leebe ja põhjendades mõningaid väiteid, miks just LGPL ei ole kasutusel on välja toodud all pool.

  • LGPL nõuab lähtekoodi saatmist tarkvara omanikule.
  • LGPL nõuab luba klientide modifikatsioone ja reverse engineeringut, et debugida muudatusi.  Paljud seadmete loojad ei soovi sisuda ennast selliste tingimustega.
  • LGPL teekid on ajalooliselt olnud vastutulelikuse probleemidega, mis  ei toeta toote tegijaid ja tarkvara arendajaid oma vabaduse mõtte ja lähenemisega.

Need on ühed peamiseid põhjusi, miks eelistavad koodi omanikud Apache Software License 2.0. See on siiski vabadus ja muutmise ning edasi levitamise eelistus.

Apachet Eelistavad Suurettevõtted

Üks väga vana artikkel väidab, et Apachet kasutavad vaid suurettevõtted. OpenLogic, kes pakub firmadele vabatarkvara tuge ja juhtimise lahendusi. Viidi läbi uuring erinevate vaba tarkvara litsentside kohta ja avaldati tulemused, mis näitavad, et enim eelistatud litsents on GNU General Public License (GPL) arendajate poolt. Vastupidi eelistavad firmad vaba tarkvara Apache litsentsi. Analüüs on muidugi selline pealiskaudne ja ei anna täpset põhjust, miks just on see nii aga paljud väidavad, et teatud piirangute tõttu eelistavad nad siiski GPL-i rohkem. Rohkem lugemist saab Techcrunch-i kodulehelt.

 

Viited:

  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_License
  2. http://www.apache.org/licenses/LICENSE-2.0
  3. https://source.android.com/source/licenses.html
  4. https://jaxenter.com/openlogic-discover-developers-prefer-gpl-enterprises-prefer-apache-103303.html
  5. http://techcrunch.com/2011/05/17/developers-prefer-gpl-enterprises-prefer-apache/

Selleks korraks kõik kaunis rahvas.

Head nädalavahetust kõigile!

Adiós Amigos 🙂

 

Intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

GiveMeYourMoney

YO! 

Ma isiklikult pooldan autorikaitset ja intellektuaalomandi seadusi. Igal asjal on omad head ja halvad küljed aga üritan all pool kirjeldada oma kogemusi ja vaadet asjakohta natukene lähemalt.

Kunagi ammu uurisin ma seda teemat lähemalt ja tuleb välja, et iga samm, mida tuleb teha, maksab raha, raha ja veel kord raha. Näiteks: lased uurida Patendiametil, kas selline patent juba kuskil eksisteerib, maksa €€€.

Kui sellist patenti pole olemas, siis täidad dokumendid ära, kus tuleb kirjeldada oma ideed detaili täpsusteni välja, teed CAD-i jooniseid ja märgid ära, kuidas asi lõplikult peaks välja nägema. Välja on vaja tuua, miks just see on vajalik ja mis probleemi ära lahendad oma ideega. See kõik otseloomulikult taaskord maksab €€€.

Kui sa tahad sälitada oma patenti aastateks, selle eest veel omakorda eraldi €€€Kui sa tahad saada ideele kaitset, et keegi härra suur firma boss ei võtaks sinu idee otse copy/paste viisil ära, siis maksa taaskord €€€

Kui sa tahad uurida välis riikides, kas selline patent on olemas või mitte, siis tuleb valida riik välja, kus sa soovid sooritada otsingut. Patendiamet viib läbi uuringu aga iga riigi eest on vaja maksta €€€. Iga riigi kohta on eraldi summad + ajaliselt võib kauem minna, sõltuvalt geograafilisest asukohst. Kui võrrelda EU ja USA hinnakirju ja aega kui palju kulub, siis on see nagu öö ja päev. USA-s on kõik võrdlemisi kümme korda kallim ja võtab kauem aeg.

Mulle ei istu selline lähenemine kui minu idee on unikaalne ja on olemas lahendus, siis pean ma oma kogu töö Patendiametisse ülesa laadima. Ühel teisel härral või daamil võib sama laadne idee olla ja otsingu kaudu avastab minu patenteeritud lahendust. Selle tagajärjel teeb ta väikese uuringu ja muudab teatud laused ja lahendused enda joonisel aka teise disaini aga mõte jääb ikka samaks. Lõppkokkuvõttes ei saa mitte mingisugust kaitset ja võimalik, et jään kaotajaks, kuna üks härra virutas paljud ideed ja mõtted kerge käeliselt ära.

Mida edukamaks sinu idee äri muutub, seda rangemaks pead muutma kaitseplaani, sest suured ja näljased raha haid hakkavad ümber sinu tiirlema, kuidas suurest tükist ampsu saada. See tähendab, et tuleb investeerida hunnik raha advokaadi büroo alla, kes tegelevad ainult sinu loomingu kaitsega. Suurel areenil ilma nendeta hakkama ei saa, sest ilmselgelt jääd kaotajaks kui vastane veereb kohal oma advokaatidest kambajõmmidega.

Seega leidke endale investoreid või võtke laenu kui arvate, et teie äri hakkab tõusma ja muutuma edukaks. Ärge jätke asja unarusse, hiljem on see kahetsusväärne.

On olemas hea pool ja eriti kui sa oled asja kunagi püsti pannud ja patenteerinud oma idee. Okei, sa ei saanud sellest otsekohe ratsa rikkaks aga ütleme, et aeg pole sellejaoks veel küps. Möödub kuskil 30 – 50 aastat ja tehnoloogia on arenenud sinna maale ja võib hakata leiutama ning kasutusele võtma autori idee, mida varasemalt on autor patenteerinud.

Firma, kes on huvitatud  lahendusest, võtab autori ideega ühendust ja pakub välja koostöölepingu, mille eest on valmis maksma iga müüdud ühiku pealt teatud %-ti. Idee autor on sellega nõus ja firma samuti. Koostöö võib alata.

Kogu raske töö teeb firma, rendib lao- või büroo hoone, palkab inimesed tööle, maksab makse, investeerib reklaami ja toote populariseerimise eest. See kõik võtab veel omajagu aega ja hiljem kui sisenetakse kohaliku turgu ja tehakse esimesed müügi tulemused ning müügi rapordid näitavad häid tulemusi, alles siis saab idee autor oma panuse tagasi.

Samas ma mõtlen, et kui mina oleksin idee autor, siis ma sooviksin samuti kaitset oma loomingule. Ma olen rassinud ja aega investeerinud, et selle eest saaksin tulevikus tulusat kasu.

Seega kui sa oled vaene või keskmine inimene, kes ei taha tegeleda idee toote arenduse poolega, siis anna võimalus teistel sellest teha midagi kasuliku. Ära tegutse sellise lähenemisega nagu: “Ise ei taha, teistele ka ei anna“. Mis kasu on sellest? Potentsiaalne idee jääb tolmu koguma ja ei leia rakendust reaalses maailmas.

Kellel on rohkem jaksu, siis kõike saab täpsemalt lugeda:

http://www.epa.ee/ ja https://www.riigiteataja.ee/akt/PatS

Selleks korraks kõik,

Tänan tähelepanu eest!

BB 🙂